Mari tahab rohkem teada saada jalgpallist
Mari on 17 aastat vana, tavaline keskkoolitüdruk, kes sai hiljuti tuttavaks Siimuga. Siim on sportlik noor mees, kes just oma aktiivsusega jäi Marile silma. Mari teab, et Siim tegeleb jalgpalliga, kuid seni on see valdkond jätnud teda külmaks. Otsest huvi spordi vastu pole ta kunagi tundnud ent nüüd on nõus lähemalt uurima, mida tegelikult endast jalgpall kujutab. Siimult sai ta teada, et nende jalgpalliklubi kodulehele on tehtud eraldi rubriik erievate õppematerjalidega, et nii võhik kui teemast rohkem teadlikud saaksid oma teadmistepagasit veelgi suurendada või teemast aimu saada.
Selleks läheb Mari veebilehele testividin.wordpress.com ning klikib seal alampealkirjale “Õppematerjalid”. Talle kuvatakse järgmine leht, kus klikkaja peab valima, millise raskusega materjale ta läbi töötada tahab. Valikus on “Algaja”, “Edasijõudnud”, “Teadmistega” ja “Peaaegu Kõiketeadja”. Kuna ta on alles päris algaja antud valdkonnas ning soovib end kurssi viia kõige elementaarsemate nüansidega, siis klikib nupule “Algaja”. Talle kuvatakse ette valikud “Materjalid” ja “Mine testima”. Olles kindel, et tal niikuinii puuduvad igasugused teadmised testi tegemiseks, valib Mari “Materjalid”. Seal kuvatakse talle teemade kaupa “Lugemismaterjalid” ning lisaks illustreerivad “Videod”. Mari loeb materjalid läbi ning vaatab lisaks ka videosid, pärast mida läheb ta oma teadmisi testima.
Testimiseks vajutab ta menüünupule “Mine testima”. Oma teadmiste progressi jälgimiseks, pakub süsteem talle võimalust registreeruda kasutajaks. Mari on otsustanud end teemaga rohkem kurssi viia ning registreerub kasutajaks. Keskkonda sisselogimisel suundub ta koheselt kergeima taseme juurde ning valib “Mine testima”. Talle hakatakse kuvama erineva ülesehitusega küsimusi. Õnneks on testimine ülesehitatud nii, et kui Mari ei ole vastuse õigsuses päris kindel, saab ta vajutada nupule “Jäta vahele” ning saab vastamata jäänud küsimuste juurde tagasi pöörduda. Need küsimused, mille vastustes ta kindel on, kinnitab vajutades nupule “Edasi”. Lisaks meeldib Marile, et ta näeb testi tehes mittu küsimust tal on vastatud ja mitu veel ees ootamas. Testi lõpetamiseks vajutab ta nupule “Kinnita”.
Kuna Mari on nüüd registreerunud kasutaja, kuvatakse talle avalehel nupuke “Minu progress”. Sellele klikkides, näeb ta valikuid “Minu testid”, “Viimati sooritatud”, “Minu progress” ja “Tagasiside”. Mari valib “Viimati sooritatud” ning näeb, millised küsimusd tal valesti läksid. Süsteem lubab tal neid küsimusi parandada ühe korra. Kui ka sellisel juhul ei tea ta õiget vastust, kuvab süsteem talle õige(d) vastuse(d). Mari leiab, et tal on veel arenguruumi ning pöördub tagasi tasemete valiku juurde, et järgmised õppematerjalid läbi töötada.
Küsimused:
1. Kas selline situatsioon tundub eluline?
2. Milliseid muudatusi võiks stsenaariumisse sisse tuua?
Rainer viib end jalkaga kurssi, et olla pojale ja tema kaaslastele platsil vääriline partner
Rainer on aktiivne 35 aastane mees, 10 aastase jalgpallihuvilise poisi isa. Rainer ise ei ole jalgpalli mänginud, küll oli ta noorena aktiivne sportlane. Jalgpalli mängis ta poistega küll ja huvitavamaid mänge käib ka vaatamas, aga teoreetilisi teadmisi eriti ei ole. Põhiasju teab. Samas on ta huvi aina kasvanud, vabal ajal mängib pojaga palli, harjutavad tehnikat ja pealelööke. Ühel päeval helistab treener, kas Rainer on nõus ta hädast välja aitama ja poistele treeningu alguses soojenduse tegema, sest ta ise jõuab pool tundi hiljem. Rainer on muidugi nõus. Küsib poistelt, milliseid harjutus poisid on teinud ja lisab ka ise mõne omaltpoolt. Soojendust läbi viies, saab ta aru, et ei tea sellest eriti midagi. Nii ta ka treenerile ütleb, kui see kohale jõuab. Treener ütleb, et neil on olemas õppematerjalid, kuidas soojendust läbi viia. Samuti saab õpitut testidega kinnistada.
Teste on kolme erineva raskusastmega. Teste saab sooritada kohe õppetüki lõpus, aga ka kõikide materjalide kohta lõpus. Rainer vaatab kõigepealt üle õpijuhise, vaatab video ja siis proovib alguses tesi. Testis on juhuslikus järjekorras küsimused kogu materjalist. Kui vastus käes, mitu protsenti oli õige, siis läheb Rainer õppematerjale uurima ja lugema. Materjalid läbi vaadatud, sooritab Rainer testi. Testi tulemused saab salvestada. Tulemus on kõvasti paranenud. Nüüd Raner teab, et on kust järgi vaadata ja ennast kontrollida. Järgmisel korral võib ta juba palju julgemalt soojendusel abiks olla.
Kas huviline peaks ennast testima või piisab ainult lugemismaterjalist ja reeglite kirjeldamisest?
Kas ühte testi saab administreerides jaotada osadeks, nii et säiliks tervik?
Nii, et küsimused on samad, vastusevariantide järjekord muutub.
Kas saab nii, et küsimusi esitatakse ja vastuseid kuvatakse erinevates etappides erinevalt?
Täiendav kommentaar: Valikvastustega testis saab nüansid hästi välja tuua. Näiteks löögi sooritus – päka erineva kohaga palli lüües on palli liikumine väga erinev .
Martin on 19 aastane ja jalgpalli mänginud kaua, ta teab sellest kõike – mängijana. Jalgpallikool on olnud praktiline, teooriat omandanud vastavalt olukorrale ja olenevalt kui palju treenerid on asju lahti seletanud ja kui palju on tähelepanu jutul püsinud. Silmatring on lai, sest kui ise ei mängi, siis vaatab teiste mängu – platsil, telekast, arvutist. Samuti on ta aktiivne spordiuudiste jälgija ja jalgpalli analüüside lugeja. Nüüd on Martinil vaja nädala pärast läbi viia 13 aastaste poiste võistluseelne soojendus, sest põhitreener jõuab otse mängu alguseks. Treener soovitab Martinil tutvuda jalgpallikooli veebis olevate soojenduse juhendamise õppematerjalidega ja kindlasti läbi teha test. Testi tegemisel palub treener testid sooritada sisse logituna. Siis saab ta anda personaalset tagasissidet, mis vajab veel selgitamist. Samuti, millel tuleb soojendusel enam tähelepanu hoida. Martin sooritab prooviks testid ilma materjale enne vaatamata alguses anonüümselt – siis saab ta aru, et päris kõike ta juhendamisest ei tea. Siis uurib materjale ja teeb iga peatüki lõpus testi. Enamus vastuseid on õiged, mõned üksikud on sellised, millele sobiks mitu varianti. Profina vaatab ta veelkord küsimused üle, mis valesti läksid ja sooritab õppematerjalide lõpus oleva kõiki teemasid sisaldava nimelise testi. Selleks logib ta oma e-kirja aadressiga sisse. Sooritab testi, saab teada tulemuse 95%. Ja on rahul.
Treener vaatab Martini tehtud testi üle. mõtiskleb, mis läks valesti ja miks, ning annab talle kirja teel teada – siis jääb tagasisidest jälg maha. Peale mängu arutavad koos, kuidas soojenduse läbiviimine läks ja kommenteerivad keerulisemaid kohti.
Kas sooviksid oma teadmisi testiga proovida, kui materjalid tunduvad lihtsad?
Millised peaksid olema küsimused - kas ainult konkreetsetest õppematerjalidest või võivad olla ka põimitud materjalidest, kogemustest ja loogikast?
4 personat ja 4 stsenaariumit:
Peeter on 50 aastane ja jalgpallitreenerina töötanud aastaid, viimased aastad on ta pühendanud end ka jalgpalli tutvustamisele veelgi laiemale ringile. Seetõttu oli ta nõus oma jalgpallikooli kodulehele lisama “Õppematerjalide” mooduli, kuhu ülesriputatavate materjalide kvaliteedi eest ta ise hea seisab ning üle kontrollib. “Õppematerjalide” moodul on osutunud üllatavalt populaarseks ning Peetrile on eraldi tekkinud väike grupp huvilisi, kes paluvad temalt personaalset tagasisidet testide sooritamise kohta. Täna lubas ta tagasisidet anda Kaidole, kes on iseseisvalt teadmisi omandanud juba viimased paar kuud.
Esmalt peab Peeter keskkonda sisse logima. Avalehel kuvatakse talle statistika testide üleüldise sooritamise kohta. Samuti näeb ta registreerunud kasutajaid, kelle iga nime taga on nupuke “Kontrolli”. Peeter leiab kergelt üles Kaido nime, kuna tema on üks väheseid, kes viimastel päevadel on testi sooritanud. Enne viimaste testide vaatamist, viib Peeter end kurssi Kaido üleüldise arenguga. Selleks klikkab ta Kaido nime all valikul “Progress”, kus kuvatakse Kaido poolt tehtud testid vastavalt teemadele. Kui mõnda testi on mitu korda tehtud, kuvatakse need üksteise all, et tulemusi paremini võrrelda.
Edasi valib Peeter Kaido nime alt “Viimati sooritatud” ning näeb tema 3 viimast testi. Kuna Kaido on valinud raskusastmeks “Teadmistega”, mis eeldab ka avatud küsimusi, asub Peeter süvenenult tema antud vastusei lugema. Parandused ja kommentaarid kuvatakse Kaidole punases kirjas, kui on mõned eriti head märkused, saab Peeter neid kommenteerida teise värviga (testimise keskkond võimaldab mitme erineva värvi kasutamist). Olles ühe testi läbi töötanud, salvestab ta vastuse ning saadab omapoolsed kommentaarid Kaidole tagasi vajutades nupule “Tagasta”.
Lisaks on Peeter kokku pannud järgmise kogumiku materjale, millede üleslaadimiseks läheb ta “Avalehele” ning klikkab nupul “Õppematerjalid”, seal valib ta raskusastme, nimetab materjali teema ning laeb üles materjalid. Edasi valib ta alamrubriigi “Testid” ning lisab uute materjalide kohta küsimused.
Küsimused:
1. Kas selline stsenaarium tundub reaalne?
2. Milliseid muudatusi võiks stsenaariumisse sisse tuua?
1. ülesanne, rühm ja idee
Rühma moodustasid Elo ja Kersti ning mingil määral saame ühendada kahe kursuse rühmatööd. Ülesandeks oli lisaks ülesseada ka töökeskkond. Meie valisime oma rühmatöö kajastamiseks wordpressi, kuna see on mõlemale kõige tuttavam ning kergemini kasutatav. Ideest ka paarisõnaga:
Mart Laanpere loengus “Õppedisaini alused” käsitleme pikemalt kursuse ühe jupi tegemist ning seal on juba nii Elole kui minule oma jupike tööd valitud. Sealse kursuse idee on jalgpallikoolile veebipõhisete abimaterjalide loomine, kus Elo keskendub rohkem soojenduse läbiviimisele ning Kersti soojenduse planeerimisele. Kuna tegu on veebipõhiste materjalidega huviliste rohkem kurssiviimiseks, siis lisandus mingi hetk idee, et nii materjalide omistaja kui õpetaja (kas kogenum abiline või treener ise) saaksid oma teadmisi ka testida. Selle testimise osa soovime teha käesoleva kursuse rühmatööna.
